AVALEHT
  TEENUSED
  HINNAD
  KKK »
  LINGID
  CV



 

« tagasi « esilehele

Korduma Kippuvad KĂŒsimused

Mida tĂ€hendab „klaverit hÀÀlestama"?

Klaveri sees on 200 kuni 250 eri suurusega ja eri pingega keelt. Kui me vajutame klahvi siis lööb haamer vastu keeli ja nii tekibki heli. MĂ”nel klahvil on ĂŒks, mĂ”nel kaks ja mĂ”nel kolm keelt. Klaver on siis hÀÀles kui ĂŒhe noodi (klahvi) kolm keelt teevad ĂŒhesugust hÀÀlt st. on samasugusele kĂ”rgusele pingutatud. TĂ€napĂ€evase standardi jĂ€rgi hÀÀlestatakse A 440 Hz (keskmise ehk esimese oktavi A noot vĂ”ngub kĂ”lades 440 korda sekundis). Siis kĂ”lab klaver nii nagu peab ja siis me saame mĂ€ngida ka teiste pillidega.

Miks ma peaks oma klaverit hÀÀlestama?

Selleks on mitu pÔhjust:

  • Sina ja Su pere Ă”pite kuulama Ă”iget hÀÀlestust, kus A on Ă”iges kĂ”rguses.
  • Vabrikus on klaver ehitatud nii, et pilli kĂ”la on parim 440 Hz hÀÀlestuses.
  • HÀÀlestamise kĂ€igus tulevad ilmsiks ka muud hooldust vajavad probleemid nagu nĂ€iteks: kinni jÀÀvad klahvid, lahtised ja klĂ”bisevad detailid, praod, rooste, koide ja hiirte kahjustused jne.
  • LĂŒkates hÀÀlestamist vĂ€ga pikka aega edasi, vĂ”ib osutuda raskeks ja kulukaks pilli mĂ€ngukorda saamine.
  • Sinu naabrid on Ă”nnelikud.
  • Sa kindlustad hÀÀlestajale heaolu ja leiva laual

Kui tihti peaks ma oma klaverit hÀÀlestama?

  • KeskkĂŒttega korteris piisab hea pilli puhul, kui hÀÀlestada iga kahe aasta jĂ€rel.
  • Kui pill on uus (vĂ€hem kui viis aastat), siis venivad keeled kiiremini vĂ€lja (nö. „annavad jĂ€rele") ning klaver lĂ€heb kiiresti hÀÀlest Ă€ra. Sellisel juhul peaks kindlasti hÀÀlestama kaks korda aastas, et keeled „ harjuksid" Ă”ige pingega.
  • Kui klaver on tihti tĂ”mbetuule kĂ€es vĂ”i oludes, kus temperatuur ja Ă”huniiskus tihti muutub, siis peaks klaverit hÀÀlestama vĂ€hemalt kord aastas.
  • HÀÀlestamise vajadus sĂ”ltub ka mĂ€ngija mĂ€ngustiilist ja pilli kasutamise intensiivsusest.
  • Kui sa oled professionaalne muusik ja/vĂ”i kui sul on tundlik kĂ”rv, siis on sinu saatuseks sagedased hÀÀlestaja kĂŒlaskĂ€igud ning pidev rahulolematus.

Miks klahvid mÔnikord kinni jÀÀvad?

Sellel vĂ”ib olla mitu pĂ”hjust. MĂ”ni detail vĂ”ib olla niiskuse tĂ”ttu paisunud vĂ”i lihtsalt reguleerimist vajada. Vahel on probleemiks tolmutordid, vĂ”i klaveri sisse sattunud vÔÔrkeha, vahel klahvide all olev prĂŒgi vĂ”i hiirepesa. Vea kĂ”rvaldamine vajab hÀÀlestaja abi, probleem kĂ”rvaldatakse tihti hÀÀlestamise kĂ€igus, tihti eraldi tasu kĂŒsimata.

Kas peab peale kolimist klaverit hÀÀlestama?

Enamasti peale kolimist lĂ€heb klaver hÀÀlest Ă€ra. Selle peamiseks pĂ”hjuseks on uued temperatuuri- ja niiskustingimused. VĂ€hem mĂ”jub hÀÀlestusele liigutamine ja vĂ€lisĂ”hk kolimise ajal. Peale kolimist on soovitav oodata 2-3 nĂ€dalat ning siis kutsuda hÀÀlestaja. Klaveri lakikiht on nagu koor vĂ”i kest, mis hoiab klaveri sisese ja vĂ€lise keskkonna niiskustasemed erinevad. Kulub 2 -3 nĂ€dalat, et ruumi ja pilli niiskustase ĂŒhilduks.

Kuidas ma leiaksin hea kasutatud klaveri?

Klaveri mĂŒĂŒgikuulutusi vĂ”ib leida ostu-mĂŒĂŒgi ajalehtedest, muusikakoolide seinte pealt. Loomulikult vĂ”id helistada mulle (52 07 303). Klaveri ostmisel proovi kas klahvid liiguvad, kas on kĂ”rvalisi klĂ”binaid, kas mĂ”ni klahv on liiga hÀÀlest Ă€ra, kuidas nĂ€eb vĂ€lja kere jne. KĂ”ige kindlam on muidugi kutsuda kaasa klaverihÀÀlestaja (vĂ”i keegi klaverit tundev isik). Ostmisesse tasub suhtuda samasuguse ettevaatusega nagu kasutatud autot ostes.

Kuidas ma vÔin puhastada oma pilli?

Klaveri vĂ€lispinda ja klahve vĂ”id pĂŒhkida pehme, Ă”rnalt niiske lapiga ning seejĂ€rel kohe kuivatada pehme lapi vĂ”i paberiga. Pilli seestpoolt puhastamiseks kasuta tolmuimejat. PĂ”hjalikum sisu ja mehhanismi puhastamine jĂ€ta siiski hÀÀlestaja hooleks, et vĂ€ltida kĂ”iksugu vigastusi.

Kas laste rusikatega klahvide tagumine vÔib mu pilli kahjustada?

Nii kaua kui nad kasutavad oma sĂ”rmi ja rusikaid ei suuda nad midagi kurja teha (enamasti). Metallist, plastikust vĂ”i puust mĂ€nguasjaga mööda klahve „sĂ”itmist" peaks aga kĂŒll vĂ€ltima.

Mis juhtub kui klaveri sees on hiired ja koid?

Hiired ja koid armastavad klavereid. Koid hĂ€vitavad haamrite vildi ning muud viltdetailid, mis mĂ”jutavad klaveri mĂ€nguomadusi. Poodides mĂŒĂŒakse koide vastaseid tablette/pallikesi. Hiired elavad vĂ€hekasutatavate pillide klahvide all. Nad nĂ€rivad vilti ja puudetaile, urineerivad keelte peale (keeled roostetavad) ning nende pesa ja mustus klahvide all takistab klahvide normaalset tööd. Abiks on hiirelĂ”ks ja klaveri pĂ”hjalik puhastamine.

Kas klavereid visatakse kunagi minema?

MĂ”nikord kĂŒll. MĂ”ned ĂŒle 100 aasta vanused pianiinod on nii „lĂ€bi", et neid ei tasu enam restaureerida. Enamasti saab siiski iga pilli taastada nii vĂ€limuse kui ka sisu osas (olenevalt tahtmisest ja rahalistest vĂ”imalustes).

Kui kaua vÔib klaver olla hÀÀlestamata?

Ma olen hÀÀlestanud pilli, mida polnud hÀÀlestatud 30 aastat. Peale kolme hÀÀlestamist ei pĂŒsinud see ikkagi hÀÀles. Mida kauem on pill hÀÀlestamata, seda raskem (kallim) on teda hiljem hÀÀlde saada. Üldjuhul on mĂ”islik lasta pill ĂŒle kontrollida kord aastas (kui kĂ”rva vĂ€ga ei sega, siis iga kahe aasta jĂ€rel).

Miks mĂ”ned klaverid pĂŒsivad kauem hÀÀles kui teised?

Uued pillid ei seisa kuigi kaua hÀÀles, kuna uued keeled venivad. Kui keeled on saavutanud stabiilsuse (umbes viie aastaga) seisab pill hÀÀles hÀsti. Pianiinod on erineva ning juhusliku koostekvaliteediga ja mÔnda pianiinot ei saagi korralikult hÀÀlde panna.
Kui aga pill on ehituselt kvaliteetne ja ta on stabiilses keskkonnas (ilma tĂ”mbetuuleta, kĂŒttekoldest eemal, mitte vĂ€lisseina ÀÀres, eemal otsesest pĂ€ikesepaistest), seisab see hÀÀles kaua aega.

Kus on klaveri jaoks kÔige parem koht?

Mitte vastu maja vĂ€lisseina (niiskuse ja temperatuuri muutumine mĂ”jub hÀÀlestusele),eemal kĂŒttekoldest (korpus, kĂ”lalaud ja muud puidust detailid vĂ”ivad praguneda), pill ei tohiks sattuda tuuletĂ”mbuse kĂ€tte.

Kas klaveri kÔla saab muuta?

Jah saab. Tugevat kĂ”la saab muuta vaiksemaks ja vastupidi. "Kergeid" klahve saab muuta „raskemaks" ja vastupidi. HÀÀlestaja jaoks on see aeganĂ”udev töö. Klient peab teadma, et mĂ”nel juhul ei saa tehtud muutusi taastada ning sama pill kĂ”lab erinevates ruumides erinevalt. Nii et mĂ”tle mitu korda, enne kui tegutsed.



mait.meibaum@gmail.com :: 52 07 303